Hambakaariese ravi
Mikroobide poolt põhjustatud lagundamise käigus hambakude mureneb, kaotab kinnituse ja langeb välja. Selle järel tekib hambasse karioosne defekt ehk rahvakeeli hambaauk. Kahjustus progresseerub kui õigeaegselt ei eemaldata kaarieset kahjustunud kude ja hammast ei plombeerita. Karioosne protsess algab esmalt emaili välispinnal valge või pruuni pigmenteerunud laiguna. Selles nn. laigustaadiumis on võimalik veel kaariese edasist kulgu pidurdada e. protsess stabiliseerida! Laigustaadiumi kaariese ravi ei vaja preparatsiooni e. puurimist. Laigu raviks kasutatakse fluori sisaldavaid lakke ja geele, mida peitsitakse hamba kahjustunud pinnale. Selliseid protseduure tuleb teha korduvalt, eriti lastele kui neil on äsja suhu lõikunud jäävhambad. Oluline on õigeaegne algava kaariese avastamine. Selleks on vajalik lastel vähemalt kaks korda aasta ja täiskasvanutel üks kord aastas lasta kontrollida hambaid ja teha vajalikke protseduure.
Kaariese ravi esimeseks etapiks on kahjustunud infitseerunud hambakoe täielik eemaldamine, millele järgneb tekkinud tühimiku ehk kaviteedi täitmine. Ravimata karioossed kahjustused võivad areneda edasi tõsisemateks probleemideks nagu hambapulbi põletikuks, mis võib edasisel kahjustuse arenemisel viia hamba kaotamiseni.
Hambanärvipõletik
Hambanärvipõletik ehk pulpiit tekib enamasti siis, kui hambakaaries on ravimata jäänud. Väikesest hambaaugust saab sügav auk, mille kaudu jõuavad põletikku põhjustavad mikroobid hambanärvini. Selline põletik võib kulgeda ägedalt (tugeva valuga) või krooniliselt (hammas eriti tunda ei annagi).
Hamba juuretipupõletik
Kui hambanärvipõletiku ajal sümptomeid ei ilmne ja hammas jääb ravimata, siis hambanärv kärbub ning mikroobid jõuavad läbi hambajuure tipuava hammast ümbritsevasse luukoesse. Tekib hamba juuretippu ümbritsevate kudede põletik ehk periodontiit. Ka selline põletik võib kulgeda ägedalt valuga või krooniliselt.
Kui hammas valutab tugevalt ning on lisaks ka hell kokkuhammustamisel või peale vajutamisel, võib olla põhjuseks äge hamba juuretipupõletik. Algul on valu pidev, tuikav ning on arusaadav, milline hammas valu põhjustab. Põletiku süvenedes läheb valu tugevamaks ja võib kiirguda ka naaberhammaste piirkonda. Ige hamba juuretipu piirkonnas on punetav ja turses. Igemele võib tekkida ka mädakolle (abstsess). Kaasneda võib halb enesetunne.
Krooniline hamba juuretipupõletik võib kulgeda ilma tuntavate vaevusteta. Valu selline põletik enamasti ei põhjusta. Mõningatel juhtudel võib aeg-ajalt tekkida igemele hamba juuretipu piirkonda uuris (fistel), millest eritub vähesel määral mäda. Sellise põletiku olemasolust saadakse teada röntgenpildilt nähtavate muutuste järgi ning see vajab ravi sõltumata sellest, kas hammas valutab või mitte. Eriti ohtlik on sellise pideva põletikukolde olemasolu organismis nendele inimestele, kes põevad südame-veresoonkonna haigusi või kellel on kunstliigeseid. Seetõttu tuleb käia regulaarselt hambaarsti juures hambaid kontrollimas ja hambaravi teostamas.
Mõnikord võib valu põhjuseks olla aga hoopis igemepõletik ehk gingiviit. Igemepõletiku teke on otseses seoses suuhügieeniga. Hambakatus olevad mikroobid ärritavad igemeid ning põhjustavad põletikku, punetust, veritsust, kihelust ja valu.
